Lugemise ja mõistmise vallas on järelduste tegemise oskus ülimalt tähtis. Järeldus, tõendite ja arutluskäikude põhjal järelduste tegemise oskus, on tekstide sügavama tähenduse avamiseks ülioluline. See võimaldab meil minna sõnaselgelt välja öeldud teabest kaugemale ja mõista autori kaudseid sõnumeid, eeldusi ja vaatenurki. Selle oskuse omandamine suurendab oluliselt meie arusaamist ja kriitilise mõtlemise võimet.
Mis on Järeldus?
Järeldus on tõendite ja arutluskäikude põhjal järeldusele jõudmise protsess. See hõlmab pigem kaudse või soovitatud teabe kasutamist, mitte otse väljaöeldut. Tervikpildi mõistmiseks mõelge sellele kui ridade vahelt lugemisele.
Põhimõtteliselt on see punktide ühendamine. Võtate seda, mida teate, ühendate selle tekstiga ja jõuate loogilise järelduseni. See järeldus on järeldus.
Ilma järeldamiseta mõistaksime ainult teabe pinnataset. See on akadeemilise edu, professionaalse kasvu ja igapäevase suhtlemise jaoks ülioluline oskus.
Miks on järelduste tegemine oluline?
Järeldamine ei ole pelgalt lugemisoskus; see on eluoskus. See annab meile võimaluse navigeerida keerulistes olukordades, mõista erinevaid vaatenurki ja teha teadlikke otsuseid.
- Täiustatud mõistmine: Järeldus võimaldab meil mõista ütlemata, täites autori jäetud lüngad.
- Kriitiline mõtlemine: see julgustab meid analüüsima teavet, hindama tõendeid ja kujundama oma hinnanguid.
- Täiustatud suhtlus: mõistes kaudseid tähendusi, saame tõhusamalt suhelda ja vältida arusaamatusi.
- Probleemide lahendamine: Järeldus aitab tuvastada varjatud probleeme ja töötada välja loovaid lahendusi.
Lõppkokkuvõttes muudab võime järeldada meid läbinägelikumaks, läbinägelikumaks ja intellektuaalselt paindlikumaks.
Peamised järelduste tegemise tehnikad
Tugevate järeldusoskuste arendamine nõuab harjutamist ja spetsiifiliste tehnikate rakendamist. Siin on mõned tõhusad strateegiad:
1. Pöörake tähelepanu konteksti vihjetele
Konteksti vihjed on tekstis olevad vihjed, mis annavad teavet võõraste sõnade või ideede kohta. Neid vihjeid võib leida ümbritsevatest lausetest, lõikudest või isegi kogu lõigust.
Otsige definitsioone, näiteid, sünonüüme, antonüüme ja selgitusi, mis valgustavad teksti tähendust. Nende vihjete analüüsimine võib märkimisväärselt aidata täpsete järelduste tegemisel.
Näiteks kui lauses kirjeldatakse kedagi kui “pisarat” ja ümbritsevad laused räägivad tema kurbusest ja nutmisest, võite järeldada, et “pisarane” tähendab pisarat või kurba.
2. Tehke kindlaks autori eesmärk ja toon
Autori eesmärgi (miks nad kirjutavad) ja tooni (nende suhtumine teemasse) mõistmine on täpse järelduse tegemiseks ülioluline. Kas nad püüavad teavitada, veenda, meelt lahutada või midagi muud?
Autori toon saab paljastada nende sõnavaliku, lauseehituse ja üldise stiili kaudu. Kas see on ametlik või mitteametlik, tõsine või humoorikas, optimistlik või pessimistlik?
Autori kavatsuste äratundmine võimaldab ennetada tema sõnumit ja tõlgendada tema sõnu suurema täpsusega. See omakorda muudab teie järeldused usaldusväärsemaks.
3. Looge ühendused eelnevate teadmistega
Meie olemasolevad teadmised ja kogemused mängivad järeldusprotsessis üliolulist rolli. Kui kohtame uut teavet, seostame selle automaatselt sellega, mida me juba teame.
Eelteadmiste põhjal saame täita tekstis olevaid lünki ja luua loogilisi seoseid. See aitab meil mõista esitatud teabe tagajärgi ja tähtsust.
Siiski on oluline olla teadlik meie enda eelarvamustest ja eeldustest. Veenduge, et teie eelteadmised oleksid täpsed ja teksti kontekstiga seotud.
4. Otsige kaudseid tähendusi
Autorid viitavad sageli tähendustele, mitte ei ütle neid otse. See nõuab meilt ridade vahelt lugemist ja selle aluseks oleva sõnumi tuvastamist. Otsige peeneid vihjeid, soovitusi ja tagajärgi.
Pöörake tähelepanu nii sellele, mida ei öelda, kui ka sellele, mida öeldakse. Mõnikord edastatakse kõige olulisem teave kaudselt. Võtke arvesse konteksti, autori eesmärki ja oma eelnevaid teadmisi.
Näiteks kui tegelane ohkab sügavalt ja ütleb: “Teine päev, veel üks dollar”, võite järeldada, et ta tunneb end väsinuna, rahulolematuna või on oma olukorraga leppinud.
5. Kaaluge iseloomu motivatsiooni ja suhteid
Ilukirjanduslikes tekstides on tegelaste motivatsiooni ja suhete mõistmine nende tegude ja kavatsuste kohta järelduste tegemiseks hädavajalik. Mis juhib nende käitumist?
Kuidas nad omavahel suhtlevad? Millised on nende varjatud soovid ja hirmud? Neid tegureid analüüsides saate loost ja selle teemadest sügavamalt aru.
Näiteks kui tegelane on teiste suhtes järjekindlalt lahke ja abivalmis, võite järeldada, et ta on kaastundlik ja empaatiline inimene.
6. Tuvastage mustrid ja teemad
Korduvate mustrite ja teemade otsimine võib anda väärtuslikku ülevaadet teksti tähendusest. Kas on korduvaid sümboleid, motiive või ideid?
Kas need mustrid viitavad konkreetsele sõnumile või tõlgendusele? Neid elemente tuvastades saate teha teadlikumaid järeldusi autori üldise eesmärgi ja sõnumi kohta.
Näiteks kui loos esineb korduvalt pilte pimedusest ja valgusest, võite järeldada, et see uurib hea ja kurja või lootuse ja meeleheite teemasid.
7. Hinnake tõendeid ja tehke järeldused
Järeldusprotsessi viimane etapp on kogutud tõendite hindamine ja loogilise järelduse tegemine. Veenduge, et teie järeldust toetaks tekst ja teie enda eelnevad teadmised.
Vältige ebapiisavate tõendite põhjal oletuste tegemist või kiirete järelduste tegemist. Olge avatud alternatiivsetele tõlgendustele ja vaadake oma järeldused üle, kui kogute rohkem teavet.
Oskus teha hästi põhjendatud järeldusi on vilunud ja läbimõeldud lugeja tunnus.
Järeldusoskuste harjutamine
Nagu iga oskus, paraneb järeldus harjutamisel. Siin on mõned viisid oma võimete täiustamiseks:
- Lugege laialdaselt: tutvuge mitmesuguste tekstidega, sealhulgas ilukirjanduse, mitteilukirjanduse, luule ja draamaga.
- Esitage küsimusi: osalege aktiivselt tekstiga, esitades küsimusi tegelaste, sündmuste ja teemade kohta.
- Arutage teistega: jagage oma tõlgendusi teistega ja kuulake nende seisukohti.
- Analüüsige reaalseid olukordi: harjutage igapäevastes olukordades, näiteks vestlustes ja uudisteartiklites, järelduste tegemist.
Mida rohkem harjutate, seda loomulikumaks ja intuitiivsemaks järeldused muutuvad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Mis vahe on järeldusel ja oletusel?
Järeldus on tekstist tõenditel põhineva järelduse tegemine, samas kui eeldus on usk või idee, mida peetakse enesestmõistetavaks ilma tõenditeta. Järeldused põhinevad tekstil, eeldused aga isiklikel veendumustel või eelarvamustel.
Kuidas ma saan oma järeldusoskusi parandada?
Parandage oma järeldusoskusi, lugedes laialdaselt, pöörates tähelepanu konteksti vihjetele, tuvastades autori eesmärgi ja tooni, luues seoseid eelnevate teadmistega ja harjutades regulaarselt. Suhelge aktiivselt tekstiga ja esitage küsimusi tegelaste, sündmuste ja teemade kohta.
Miks on järeldamine loetu mõistmisel oluline?
Järeldus on loetu mõistmisel ülioluline, sest see võimaldab mõista ütlemata, täita autori poolt jäetud lüngad ja haarata autori kaudseid sõnumeid, eeldusi ja vaatenurki. See parandab teie tekstist arusaamist lisaks selgelt välja toodud teabele.
Kas eelteadmised võivad segada täpsete järelduste tegemist?
Jah, eelteadmised võivad mõnikord segada täpsete järelduste tegemist, kui tuginete liiga palju oma eeldustele või eelarvamustele. Oluline on tagada, et teie eelteadmised oleksid täpsed ja teksti kontekstiga asjakohased, ning olla valmis oma järeldusi lisateabe kogumisel üle vaatama.
Milliseid tavalisi vigu inimesed järelduste tegemisel teevad?
Levinud vead hõlmavad ebapiisavate tõendite põhjal kiirete järelduste tegemist, liiga tugevalt isiklikele eelarvamustele tuginemist, konteksti vihjete valesti tõlgendamist ning autori eesmärgi ja tooni mittearvestamist. Veenduge alati, et tekst ja teie enda eelteadmised toetaksid teie järeldusi.
