Akadeemilised artiklid on uurimistöö jaoks hädavajalikud, kuid nende pikkus ja keerukus võib olla hirmutav. Akadeemiliste artiklite tõhusa kokkuvõtte õppimine on ülioluline oskus õpilastele, teadlastele ja kõigile, kes peavad võtmeteabest kiiresti aru saama. Selles artiklis uuritakse praktilisi ja lihtsaid meetodeid, kuidas koondada need artiklid juhitavateks kokkuvõteteks, säästes teie aega ja parandades teie arusaamist.
Miks on akadeemiliste artiklite kokkuvõtete tegemine oluline?
Akadeemiliste artiklite kokkuvõtete tegemine on midagi enamat kui nende lühendamine. See puudutab põhiargumentide, leidude ja tagajärgede väljavõtmist. See oskus aitab teil:
- Mõistke keerukat teavet tõhusamalt.
- Pidage meeles põhipunktid edaspidiseks kasutamiseks.
- Hinnake uuringuid kriitiliselt.
- Integreerige leiud oma töösse.
Kokkuvõtteid omandades saate tõhusamaks ja läbinägelikumaks lugejaks, kes suudab navigeerida akadeemilise kirjanduse tohutul maastikul.
Samm-sammuline juhend artiklite kokkuvõtmiseks
1. Esialgne koorimine ja skannimine
Enne sügavale sukeldumist uurige artiklit, et saada selle sisust üldine arusaam. Lugege hoolikalt kokkuvõtet, sissejuhatust ja järeldust. Vaadake pealkirju, alampealkirju ja kõiki visuaalseid abivahendeid, nagu graafikud või tabelid.
See esialgne skannimine aitab teil tuvastada artikli peamised teemad ja üldise struktuuri. Samuti valmistab see teie meeled ette eelseisvaks üksikasjalikumaks lugemiseks.
2. Aktiivne lugemine ja esiletõstmine
Suhelge tekstiga aktiivselt. Tõstke esile peamised laused, fraasid ja argumendid. Keskenduge uurimisküsimuse, metoodika, peamiste leidude ja järelduste väljaselgitamisele. Kasutage nende elementide eristamiseks erinevaid värve või sümboleid.
Aktiivne lugemine tagab, et te ei võta teavet passiivselt, vaid ka seda aktiivselt töötlete ja analüüsite. See on tõhusa kokkuvõtte tegemiseks ülioluline.
3. Põhielementide tuvastamine
Iga akadeemiline artikkel järgib põhistruktuuri. Nende elementide äratundmine parandab oluliselt teie võimet teha tõhusaid kokkuvõtteid:
- Sissejuhatus: kirjeldab uurimisprobleemi ja eesmärke.
- Kirjanduse ülevaade: võtab kokku selle teema varasemad uurimused.
- Metoodika: kirjeldab, kuidas uuring läbi viidi.
- Tulemused: tutvustab uurimistöö tulemusi.
- Arutelu: tõlgendab tulemusi ja arutleb nende mõju üle.
- Järeldus: võtab kokku põhipunktid ja soovitab edasisi uuringuid.
Keskenduge nendele jaotistele, et saada kõige olulisem teave.
4. Esimese mustandi kirjutamine
Esiletõstmise ja märkmete põhjal kirjutage oma kokkuvõtte esimene mustand. Alustage lühikese ülevaatega artikli eesmärgist ja peamisest argumendist. Seejärel tehke igast jaotisest kokkuvõte, keskendudes peamistele leidudele ja järeldustele.
Ärge muretsege selles etapis täiuslikkuse pärast. Eesmärk on saada kogu oluline teave paberile. Saate seda hiljem täpsustada.
5. Läbivaatamine ja toimetamine
Kui teil on esimene mustand, vaadake see hoolikalt üle ja muutke seda. Veenduge, et teie kokkuvõte kajastaks täpselt artikli põhipunkte. Eemaldage kõik mittevajalikud detailid või kõnepruuk. Keskendu selgusele ja lakoonilisusele.
Pöörake tähelepanu oma kokkuvõtte voolule. Veenduge, et see loeks sujuvalt ja loogiliselt. Kontrollige grammatilisi vigu või kirjavigu.
Tõhusad tehnikad lühikeste kokkuvõtete tegemiseks
Kasutage oma sõnu
Parafraseerige algtekst. Vältige lausete kopeerimist otse artiklist. See näitab teie arusaamist materjalist ja hoiab ära plagiaadi.
Oma sõnade kasutamine sunnib teid ka teavet aktiivselt töötlema, mis aitab paremini säilitada.
Keskenduge põhipunktidele
Ärge takerduge detailidesse. Keskenduge peamistele argumentidele, leidudele ja järeldustele. Jäta välja kogu teave, mis pole põhisõnumi mõistmiseks oluline.
Mõelge oma kokkuvõttele kui tegevuskavale, mis juhatab lugeja artikli kõige olulisemate osadeni.
Kasutage täpppunkte ja loendeid
Keerulise teabe saamiseks kasutage kokkuvõtte korrastamiseks täppe või nummerdatud loendeid. Nii on seda lihtsam lugeda ja mõista.
Loendid on eriti kasulikud metoodikate, tulemuste või järelduste kokkuvõtmiseks.
Ole objektiivne
Võtke artikkel objektiivselt kokku. Vältige oma arvamuste või tõlgenduste lisamist. Pidage kinni sellest, mida autor tegelikult ütles.
Teie kokkuvõte peaks olema artikli sisu neutraalne.
Hoidke seda lühidalt
Püüdke koostada kokkuvõte, mis ei ületa 10–20% algse artikli pikkusest. Olge sisutihe ja asjakohane.
Lühemat kokkuvõtet on tõenäolisem lugeda ja meelde jätta.
Tööriistad, mis aitavad teil kokkuvõtteid teha
Märkmete tegemise rakendused
Kasutage märkmete ja kokkuvõtete korraldamiseks märkmete tegemise rakendusi, nagu Evernote või OneNote. Need rakendused võimaldavad teil hõlpsasti oma märkmeid otsida, sildistada ja jagada.
Digitaalne märkmete tegemine võib teie tõhusust ja organiseeritust oluliselt parandada.
Mõttekaardistamise tarkvara
Artikli peamiste ideede ja seoste visuaalseks esitamiseks kasutage mõttekaardistamise tarkvara. See võib aidata teil paremini mõista argumendi üldist struktuuri ja kulgu.
Mõttekaardistamine on võimas tööriist ajurünnakuks ja teabe organiseerimiseks.
Tsitaadi haldamise tööriistad
Kasutage oma allikate jälgimiseks ja tsitaatide loomiseks viitehaldustööriistu, nagu Zotero või Mendeley. Need tööriistad aitavad teil ka oma märkmeid ja kokkuvõtteid korrastada.
Õige tsiteerimine on akadeemilise aususe jaoks hädavajalik.
Levinud vead, mida vältida
Liigne tsitaatidele tuginemine
Vältige liiga paljude otsetsitaatide kasutamist. Parafraseerige autori ideid oma sõnadega.
Liiga palju tsitaate võib muuta teie kokkuvõtte segaseks ja ebaoriginaalseks.
Kaasa arvatud ebaolulised üksikasjad
Keskenduge artikli põhipunktidele. Jäta välja kõik detailid, mis pole keskse argumendi mõistmiseks olulised.
Ebaolulised üksikasjad võivad teie kokkuvõtte segamini ajada ja raskendada selle jälgimist.
Plagiaat
Tsiteeri oma allikaid alati korralikult. Vältige lausete või fraaside kopeerimist otse artiklist, autorit tunnustamata.
Plagiaat on tõsine akadeemiline kuritegu.
Autori ideede vale esitamine
Esitage täpselt autori ideid. Vältige nende argumentide moonutamist või valesti tõlgendamist.
Teie kokkuvõte peaks olema artikli sisu õiglane ja täpne.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui pikk peaks olema akadeemilise artikli kokkuvõte?
Hea rusikareegel on seada eesmärgiks kokkuvõte, mis on 10–20% algse artikli pikkusest. Ideaalne pikkus võib aga varieeruda olenevalt artikli keerukusest ja kokkuvõtte eesmärgist.
Millised on peamised elemendid, mida kokkuvõttesse lisada?
Kaasatavad võtmeelemendid on uurimisküsimus, metoodika, peamised leiud ja järeldused. Samuti andke lühike ülevaade artikli eesmärgist ja peamisest argumendist.
Kuidas vältida kokkuvõtete tegemisel plagiaati?
Plagiaadi vältimiseks parafraseerige autori ideed alati oma sõnadega. Vältige lausete või fraaside kopeerimist otse artiklist ilma au andmata. Tsiteeri oma allikaid alati korralikult.
Kas on õige lisada kokkuvõttesse oma arvamus?
Ei, kokkuvõte peaks olema objektiivne. Vältige oma arvamuste või tõlgenduste lisamist. Pidage kinni sellest, mida autor artiklis tegelikult ütles. Teie isiklikud arvamused võivad sisalduda kriitikas või arvustuses, kuid mitte kokkuvõttes.
Mis siis, kui ma artiklist aru ei saa?
Kui te artiklist aru ei saa, proovige seda mitu korda lugeda. Otsige üles tundmatud terminid või mõisted. Abi saamiseks pidage nõu professori, juhendaja või klassikaaslasega. Jagage artikkel väiksemateks ja paremini hallatavateks osadeks. Enne kokkuvõtte tegemist keskenduge põhipunktide mõistmisele.
