Kiirem lugemine on tänapäeva inforikkas keskkonnas soovitav oskus. Kognitiivteadus pakub väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas me kirjakeelt töötleme. Mõistes aluseks olevaid kognitiivseid protsesse, saame välja töötada tõhusad strateegiad lugemiskiiruse ja arusaamise parandamiseks. See artikkel uurib, kuidas kognitiivteaduse põhimõtteid saab rakendada kiiremate lugemisoskuste arendamiseks, keskendudes tajule, tähelepanule, mälule ja metatunnetusele.
Kognitiivteadus oma interdistsiplinaarse lähenemisviisiga loob tugeva raamistiku lugemise keerukuse mõistmiseks. Selle põhimõtete rakendamine aitab optimeerida lugemistehnikaid. Eesmärk on minna kaugemale pealiskaudsetest kiirlugemismeetoditest. Need meetodid ohverdavad sageli kiiruse nimel arusaamise.
Lugemisega seotud kognitiivsete protsesside mõistmine
Lugemine ei tähenda lihtsalt sõnade dekodeerimist; see hõlmab kognitiivsete protsesside keerulist koosmõju. Need protsessid hõlmavad visuaalset tajumist, tähelepanu jaotamist, töömälu ja pikaajalist mälu otsimist. Kõik need protsessid mängivad lugemiskiiruse ja arusaamise määramisel üliolulist rolli.
Visuaalne taju ja silmade liikumine
Silmade liigutused on lugemisprotsessi jaoks olulised. Need koosnevad sakkaadidest (kiired hüpped sõnade vahel) ja fiksatsioonidest (pausid, kus silmad infot koguvad). Fikseerimise kestus ja sagedus mõjutavad otseselt lugemiskiirust. Kognitiivsed teadusuuringud on näidanud, et osavatel lugejatel on lühem ja vähem fiksatsioone kui vähem vilunud lugejatel.
- Saccades: need kiired silmaliigutused võimaldavad meil teksti kiiresti skannida.
- Fiksatsioonid: need pausid on koht, kus toimub teabe tegelik töötlemine.
- Tajuulatus: see viitab tekstihulgale, mida saame ühe fikseerimise ajal töödelda.
Treening fikseerimise kestuse vähendamiseks ja tajuulatuse suurendamiseks võib lugemiskiirust märkimisväärselt suurendada. See hõlmab regressiooni minimeerivate tehnikate harjutamist. Regressioonid on tarbetud silmade tahapoole suunatud liigutused, mis aeglustavad lugemist. Tõhusad silmade liigutused toovad kaasa sujuvama lugemise.
Tähelepanu ja lugemine
Tähelepanu on piiratud ressurss, mida tuleb lugemise ajal tõhusalt eraldada. Vilunud lugejad suudavad koondada oma tähelepanu teksti kõige olulisematele osadele. Nad filtreerivad ebaolulise teabe tõhusamalt välja. See valikuline tähelepanu võimaldab neil teavet kiiremini ja täpsemalt töödelda.
Tähelepanu kontrolli parandamine on saavutatav tähelepanelikkuse harjutuste abil. Need harjutused treenivad meelt keskenduma. Võtmerolli mängib ka segajate vähendamine. Keskendunud meel suurendab lugemise ajal teabe neelamise ja säilitamise võimet.
Töömälu ja lugemise mõistmine
Töömälu on kognitiivne süsteem, mis vastutab teabe ajutise hoidmise ja manipuleerimise eest. See on ülioluline teabe integreerimiseks lausete ja lõikude vahel. Suurem töömälu maht võimaldab lugejatel rohkem teavet meeles pidada. See aitab neil luua seoseid ja mõista keerulisi ideid.
Töömälu parandamise strateegiad hõlmavad teabe tükeldamist tähenduslikeks üksusteks. Abiks võivad olla ka visualiseerimistehnikad. Need tehnikad aitavad luua tekstist vaimseid pilte. Töömälu tugevdamine parandab loetust arusaamist. Samuti toetab see kiiremat teabetöötlust.
Pikaajaline mälu ja taustateadmised
Pikaajaline mälu salvestab meie kogutud teadmised ja kogemused. Taustateadmised mängivad loetust arusaamises olulist rolli. Lugejad, kellel on teema kohta rohkem taustateadmisi, saavad teavet hõlpsamini mõista ja töödelda. Seda seetõttu, et nad suudavad seostada uut teavet olemasolevate teadmusstruktuuridega.
Taustateadmiste kogumine on võimalik erinevatel teemadel põhjaliku lugemisega. See parandab arusaamist ja kiirendab lugemisprotsessi. Mida rohkem olete mõne teemaga kursis, seda lihtsam on sellega seotud tekstidest aru saada.
Kognitiivse teaduse põhimõtete rakendamine lugemiskiiruse parandamiseks
Lugemiskiiruse parandamiseks saab kasutada mitmeid kognitiivteaduslikel põhimõtetel põhinevaid tehnikaid. Need tehnikad keskenduvad silmade liikumise optimeerimisele, tähelepanu suurendamisele ja töömälu parandamisele. Samuti keskenduvad nad taustateadmiste loomisele.
Silmade liikumise optimeerimise tehnikad
- Stimuleerimistehnikad: kursori või sõrme kasutamine silmade suunamiseks üle lehe võib aidata säilitada ühtlast lugemistempot.
- Regressioonide vähendamine: püüdke teadlikult minimeerida tahapoole suunatud silmade liikumist, keskendudes edasiliikumisele.
- Tajuulatuse laiendamine: harjutage lugema fraase või sõnatükke korraga, mitte üksikuid sõnu.
Need harjutused treenivad teie silmi tekstis tõhusamalt liikuma. Järjepidev harjutamine toob kaasa lugemiskiiruse märgatava tõusu. Peamine on säilitada fookus ja vältida kiirustamist, mis võib viia arusaamise vähenemiseni.
Tähelepanu suurendamise strateegiad
- Mindfulness-meditatsioon: tähelepanelikkuse harjutamine võib parandada keskendumist ja vähendada lugemise ajal segavaid tegureid.
- Soodsa keskkonna loomine: valige vaikne ja mugav ruum, kus pole katkestusi.
- Konkreetsete lugemiseesmärkide seadmine: määratlege, mida soovite fookuse säilitamiseks igal lugemisseansil saavutada.
Vähendades segajaid ja arendades keskendunud mõtteviisi, saate parandada oma võimet keskenduda tekstile. See toob kaasa parema arusaamise ja kiirema lugemiskiiruse. Tähelepanu on tõhusa lugemise võtmetegur.
Meetodid töömälu mahtuvuse parandamiseks
- Teabe tükeldamine: jaotage keeruline teave väiksemateks, paremini hallatavateks tükkideks.
- Visualiseerimistehnikad: looge tekstist vaimseid pilte, mis aitavad säilitada ja mõista.
- Kokkuvõte: tehke loetust regulaarselt kokkuvõte, et tugevdada mälu ja arusaamist.
Need tehnikad aitavad vabastada osa töömälu koormusest. Need võimaldavad teil teavet tõhusamalt töödelda. Tugev töömälu on keerukate tekstide mõistmiseks hädavajalik.
Taustateadmiste loomine
- Ulatuslik lugemine: lugege laialdaselt erinevatel teemadel, et laiendada oma üldist teadmistebaasi.
- Aktiivne õppimine: osalege aktiivselt tekstiga, esitades küsimusi ja otsides selgitusi.
- Uue teabe ühendamine: mõistmise parandamiseks seostage uut teavet olemasolevate teadmusstruktuuridega.
Mida rohkem teate teemast, seda lihtsam on sellega seotud teavet mõista ja töödelda. Taustateadmiste kogumine on pidev protsess, mis toob kasu lugemiskiiruse ja arusaamise osas.
Metatunnetuse roll kiiremas lugemises
Metakognitsioon ehk “mõtlemisest mõtlemine” mängib kiirema lugemisoskuse arendamisel üliolulist rolli. See hõlmab enda kognitiivsete protsesside teadvustamist. See hõlmab ka teie arusaamise jälgimist ja lugemisstrateegiate vastavalt kohandamist. Metakognitiivsed strateegiad võivad aidata teil saada tõhusamaks ja tõhusamaks lugejaks.
Tõhusad metakognitiivsed strateegiad hõlmavad enesekontrolli ja eneseregulatsiooni. Need aitavad parandada lugemise mõistmist. Samuti aitavad need kaasa kiirema lugemisoskuse arendamisele. Kui mõistate, kuidas õpite, saate oma lugemisprotsessi optimeerida.
Enesekontroll
Enesekontroll hõlmab lugemise ajal aktiivset arusaamise kontrollimist. Esitage endale teksti kohta küsimusi. Tehke kindlaks valdkonnad, kus teil on probleeme. Kui mõistate, et te ei saa millestki aru, võtke meetmeid selle selgitamiseks. See võib hõlmata lõigu uuesti lugemist või sõnaraamatuga tutvumist.
Regulaarne enesekontroll aitab teil arusaamisprobleeme varakult tuvastada ja nendega tegeleda. See hoiab ära arusaamatuste kuhjumise. See tagab ka selle, et olete tekstiga aktiivselt seotud.
Eneseregulatsioon
Eneseregulatsioon hõlmab lugemisstrateegiate kohandamist teksti mõistmise ja teksti raskusastme alusel. Näiteks kui loete keerulist akadeemilist artiklit, peate võib-olla aeglustama ja hoolikamalt lugema. Samuti peate võib-olla tegema märkmeid või koostama põhipunktide kokkuvõtte.
Teisest küljest, kui loete kerget romaani, saate ehk kiiremini lugeda. Võimalik, et saate ka teatud jaotisi sirvida. Lugemisstrateegiate kohandamine teksti nõudmistele on metakognitsiooni põhikomponent.
